Empreza Sira Tenki Iha Sertifikasaun Antes Partisipa Konkursu Públiku ba Projetu Konstrusaun Sivíl husi Governu.

Loron 7 fulan-fevereiru tinan 2025 – Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL) hamutuk ho Ministériu Obras Públikas (MOP) hala’o enkontru koordenasaun kona-ba Dekretu-Lei No. 27/2010, ne’ebé altera hosi Dekretu-Lei No. 17/2021, ne’ebé estabelese rejime jurídiku ba rejistu sivíl no konsultasaun téknika . Enkontru koordenasaun ne’e hala’o iha salaun enkontru CCI-TL Nasionál iha Acait, Dili.

Rejime jurídiku ba sertifikasaun no rejistu empreza konstrusaun sivíl no konsultoria téknika sivíl hetan mudansa iha tinan 2021 ho Dekretu-Lei númeru 17/2021, ne’ebé sei sertifika empreza sira hodi deside kategoria empreza ida-idak nian no hatene kapasidade no área atividade empreza sira ne’ebé presiza sertifikasaun ruma. Objetivu husi dekretu-lei ne’e atu fó orientasaun ba identifikasaun no halibur dadus ba empreza sira iha nível nasionál no munisípiu.

 

Vise-Prezidente CCI-TL, Asuntu konstrusaun sivíl no obras públikas, Sr. Agustinho Gomes reprezenta Prezidente CCI-TL hato’o katak, agradese ba prezensa Sr. Ministru Obras Públika ne’ebé hamutuk ho Exelénsia Vise Ministru, Diretór no Asesor sira bele hakat mai iha CCI-TL hodi ita hamutuk atu koalia no rona idea sira kona-ba rejime jurídiku ba sertifikasaun no inkrisaun empreza konstrusaun sivil no konsultoria tékniku sivil.

CCI-TL hanesan mahon ba empreza sira hahu husi Nasional to iha Munisipiu sei koopera ho Ministériu Obras Públikas prontu kolabora ba atividade sertifikasaun no inkrisaun ba empreza sira, tamba husi dekretu lei ida nee bele sai sasukat ida atu ita bele hatene empreza sira nia kapasidade no sira nia area negosiu liu-liu area negosiu konstrusaun sivil nian. Empreza sira presija iha dunik sertifikasaun atu nune hafasil Governu hanesan nain ba projeitu  bele identifika kapasidade empreza nian bainhira loke konkursu públiku ruma ne’ebé empreza sira sei partisipa, sira hatene ona katak kategoria ba projeitu ida nee bele ka lae atu partisipa enquando sertifikasaun ne’ebé sira hetan deside ona kategoria atividade negosiu tuir sira nia kapasidade no area operasaun saida maka sira merese atu hala’o husi kualker konkursu públiku ba projeitu ruma husi Governu.

Iha biban nee mos Ministru Obras Públika Sr. Samuel Marçal hato’o katak, enkontru ho estrutura CCI-TL importante tebes no presija dunik atu hala’o tamba CCI-TL nudar mahon ba empreza sira hotu hahu husi Nasionál to ba Munisipíu sira no konsidera mos katak setor privadu nudar parseria importante ba Governu tamba governu halo planu ba implementasaun projeitu no setor privadu mak sei implementa tamba nee Governu liu husi Ministériu Obras Públika Presija tebes atu mai rona hanoin, idea no sujestaun ruma ba dekretu lei numeru 17/2021 kona-ba sertifikasaun no inkrisaun empreza konstrusaun sivíl no konsultoria tékniku sivíl.

Levantamentu ka inkrisaun hodi bele hetan sertifikasaun ba empreza sira Governu sei halo tuir dekretu lei númeru 17/2021 hodi sukat sira nia esperensia, kapasidade no kapitál finaseiru kada empreza ida-idak. Tamba ita labele uza maneira ida katak loke projeitu hotu-hotu mai hakarak partisipa maibe la sukat sira nia kapasidade tuir volume projeitu nee, ema hotu bele kaer projeitu husi governu bainhira nia prenxe kategoria ba projeitu nee rasik, hodi nune bainhira iha faze implementasaun projeitu bele atinze ho rezultadu ida ne’ebé diak nomos bele benefisia ba empreza nee rasik liu-liu ba sira nia sustanbilidade empreza rasik.

Sorumutu durante loron ida ne’ebé Ministériu Obras Públika liu husi Exelénsia Ministru Obras Públikas, Vise Ministro Obras Públikas, Estrutura Ministériu Obras Públika mai iha CCI-TL hodi aprezenta dekretu lei númeru 17/2021 no ninia implementasaun. Parte CCI-TL  partisipa husi estrutura Vise Prezidente CCI-TL no Prezidente CCI-TL Munisipíu sira. Sorumutu nee lao diak tebes tamba husi Parte MOP no CCI-TL halo diskusaun ba dekretu lei nee no nia implementasaun ne’ebé maka governu sei implementa. Nunemos kontinuasaun ba enkotru ida nee husi  Ministériu Obras Publikas sei kontinua enkontru ida nee ba ho emprezariu sira iha Nasional nomos to iha Minisipíu sira ho hanoin ida atu empreza sira bele iha koñesementu diak tebes ba sertifikasaun no inkrisaun empreza konstrusaun sivíl no konsultoria tékniku sivíl ne’ebé mak Governu liu husi Ministériu Obras Públikas sei hala’o.  

mediaccitl

Related Articles