Funu Komérsiál Entre Estadu Unidu (EUA) no Repúblika Popular Xina : Impaktu Ekonomia Global no Implikasaun ba Timor-Leste

Funu Komérsiál Entre Estadu Unidu (EUA) no Repúblika Popular Xina : Impaktu Ekonomia Global no Implikasaun ba Timor-Leste

Funu Komérsiál Entre Estadu Unidu (EUA) no Repúblika Popular Xina :

Impaktu Ekonomia Global no Implikasaun ba Timor-Leste
Maiu 2025

 

I.            INTRODUSAUN

 

Iha inísiu fulan Abril tinan 2025, ekonomia globál tama fali fase situasaun inserteza no tensaun jeopolitika inseguru tanba medida tarifa ne’ebé aplika husi Prezidente Estadu Unidos Donald Trump. Medida sira ne’e hetan impaktu boot ba relasaun komérsiu globál, liuliu entre Estadu Unidos (EUA) no Repúblika Popular Xina. EUA hasa'e tarifa boot ba produtu importasaun husi Xina no nasaun sira seluk inklui nasaun iha Rejiaun Sudeste Ázia (ASEAN). Desizaun ne’e hatudu instabilidade iha merkadu internasionál.

 

Artigu ida-ne'e ninia objetivu mak atu klarifika konseitu kona-ba tarifa no kuota sira, distinji sira-nia mekanizmu no implikasaun sira, no halo avaliasaun kona-ba oinsá polítika komérsiu husi Estadu Unidos (EUA) foin lalais ne'e bele afeta Timor-Leste nia- ekonomia.  Artigu ne’e mós apresenta avaliasaun badak kona-ba risku potensiál no oportunidade estratéjiku sira ne’ebé mosu tanba mudansa kuntinua iha ambiente komérsiu global, ho implikasaun ba reziliénsia ekonomia nasionál no resposta polítika sira.

 

II.            TARIFA NO KUOTA

 

1. Entende Tarifa no Kuota iha Komérsiu Internasionál

  • Tarifa (Tariff):

Tarifa mak osan-taxa ne’ebé governu impoz ga fó ba produtu ne’ebé importa husi rai-seluk. Ho objetivu prinsipál sira mak atu :

a)   Proteje indústria doméstiku husi kompetisaun kompañia estranjeiru

b)  Aumenta rendimentu estadu

c)   Reduz défisi komérsiu

d)  Promove kompetitividade ba produtu lokál 

 

  •     Kuota (Quota):

Kuota mak limitasaun númeru produtu balun ne’ebé bele importa iha tempu ne’ebé presiza. Diferente ho tarifa, kuota limita volume produtu importa direta.

Ezemplu: Se governu hatudu kuota 97.5 millaun litru bee-hemu husi Indonesia iha fulan ida nia-laran, depois volume ne’e kumpre ona, la bele importa tan bee-hemu husi Indonézia, maski presu baratu.

 

  • Diferensa Prinsipál:

a)   Tarifa: hasa'e presu maibé importa la hamenus nia kuantidade

b)  Kuota: limitasaun direta ba volume importasaun liga ho presu

 

Ezemplu: Se governu aplika tarifa 20% ba bee-hemu importasaun, entaun presu bee-hemu ne’e sei sa'e iha merkadu, no halo bee-hemu lokál sai kompetitivu liu.

 

  • Kuota (Quota):

Kuota mak limitasaun númeru produtu balun ne’ebé bele importa iha tempu ne’ebé presiza. Diferente ho tarifa, kuota limita volume produtu importa direta.

Ezemplu: Se governu hatudu kuota 97.5 millaun litru bee-hemu husi Indonesia iha fulan ida nia-laran, depois volume ne’e kumpre ona, la bele importa tan bee-hemu husi Indonézia, maski presu baratu.

  • Diferensa Prinsipál:

a)   Tarifa: hasa'e presu maibé importa la hamenus nia kuantidade

b)  Kuota: limitasaun direta ba volume importasaun liga ho presu

 

2. Politika Tarifa EUA no Impaktu ba Ekonomia Timor-Leste

Interesante tebes katak, wainhira rona prezidente Donald Trump, Estadu Unidos (EUA) aplika politika tarifa jerál ka univérsál ne’ebé aplika ba importadór sira hotu-hotu. Além disso, Prezidente Trump introduz medida adisionál ida ne’ebé naran tarifa reciprocál. Politika ida ne’e komesa aplika ofisiálmente iha loron 9 Abril 2025, no komesa hahu rejime tarifa foun hosi Estadu Unidos (EUA) ne’ebé oriente ba produtu estrangeiru sira.

Iha rejime politika ida ne’e, Estadu Unidos (EUA) aplika tarifa adisionál boot 125% ba produtu sira ne’ebé importa husi Repúblika Popular Xina, além tarifa existente 20%, ne’ebé rezultadu total tarifa kuaze 145%. Politika ne’e mos estende no aplika ba rai sira seluk, ho tarifa hanesan tuir mai:

1)    Hong Kong no Macau: 32%

2)  Kamboja: 49%

3)  Vietnam: 46%

4)  Tailândia: 36%

5)   Índia: 26%

6)  Korea Sul: 25%,

7)   Indonézia: tarifa adisionál 32%

8)  Timor Leste sujeitu deit ba tarifa básika 10%, no la iha tarifa adisionál ne’ebé aplika.

Oinsá desizaun polítika komérsiu husi Prezidente Estadu Unidos (EUA) bele afeta ekonomia Timor-Leste?

Tuir perspetiva hakerek-nain, desizaun polítika komérsiu husi EUA bele iha impaktu direta no indireta ba importasaun, eksportasaun, distribuisaun lojístika, no investimentu iha Timor-Leste. No mesmo tempu, polítika komérsial referida bele mos fó oportunidade estratéjiku ba nasaun.

 

A. Efeitu Diretu ba Timor-Leste (Mínimu)

1)    Volume komérsiu entre Timor-Leste no EUA seidauk signifikativu ka sei ki’ik, ne’ebé la rezulta impaktu direta ba eksportasaun no importasaun.

2)  Tarifa importasaun bá Timor-Leste seidauk aas, ho taxa básika 10%—nível ne’ebé konsideradu moderadu kompara ho taxa ba país sira hanesan Indonézia no Vietname.

B. Efeitu Indiretu (Presiza Atensaun)

1)    Inseguransa no inserteza globál ne’ebé resulta husi politika komérsiu agresivu bele halo investidor sira lakon konfiansa, ne’ebé importante tebes ba dezenvolvimentu ekonomiku iha merkadu nasaun foin dezenvolvidu hanesan Timor-Leste

2)  Interrupsaun iha kadeia abastesimentu global bele rezulta aumenta kustu ba input no distribuisaun  produtu importadu.

3)  Presaun inflasaun global bele reduz poder sosa uma-kain sira, no afeta konsumadór lokal iha merkadu domestiku.

 

C. Impaktu ba Klima Investimentu

1)    Investidor internasionál bele muda nia kapitál ba rejiaun sira ne’ebé konsideradu estavel no risku ki’ik husi tenssaun komérsial ne’ebé aas.

2)  Se Timor-Leste la halo progresu signifikativu ba melhóramentu klima investimentu, entaun bele lakon oportunidade atu hetan Investimentu Diretu Estranjeiru (IDE/FDI).

 

D. Impulikasaun ba Fundo Petrolíferu Timor-Leste

Timor-Leste hetan prejuízu investimentu ne'ebe besik to'o USD 450 milhaun iha triméstre ikus, tanba volatilidade aas iha merkadu finanseiru global. Investimentu iha ativos Estadu Unidu – liu-liu iha obrigasaun (bonds ka obligasi) no ações (equities/ saham)– fornese rendimentu menus tanba desordem iha merkadu. Impozisaun tarifa básiku 10% ba eksportasaun Timor-Leste, maski relativamente ki'ik, bele kontinua influensia rendimentu naruk hosi Fundo Petrolíferu, ne'ebé fó enfaze boot ba ativos seguru hanesan Títulos Tesouro hosi Estadu Unidu no ativos risco ki'ik sira seluk.

 

E. Oportunidade Estratéjiku ba Timor-Leste

1)    Mudansa jeopolítika global bele fó espasu ba Timor-Leste atu aselera asesu ba ASEAN, no reforsa partisipasaun rejionál no diplomatika ekonómika.

2)  Reforça integrasaun ekonomia rejionál bele ajuda hodi redúz Timor-Leste nia dependénsia ba merkadu EUA no fó apoiu ba diversifikasaun parseria komérsiu, inklui aumenta envolvimentu ho rede ka kanál komérsiu sentrál Xina (China-centric trade).

 

III. KONKLUZAUN

-     Tarifa no kuota mak instrumentu polítika ba komérsiu internasionál atu utiliza hodi proteje merkadu doméstiku no regulariza     importasaun.

-      Maske polítika tarifária husi prezidente EUA la hatudu impaktu direta no ki’ik ba Timor-Leste, iha impaktu presaun psikolójiku no ekonómiku ne’ebé bele atraza no prejudika dezenvolvimentu ekonomia no investimentu se la prevene no jere ho di'ak.

-   Timor-Leste presiza adapta polítika pro-ativu atu mitiga risku sira no kapta ka aproveita oportunidade foun sira ne’ebé oferesida husi alterasaun dinámika komérsiu globál.

-   Aumentu presaun sobre estabilidade taxa câmbio no deminuisaun rendimentu fundu petrolíferu obriga atu halo diversifikasaun merkadu no apoiu reziliénsia ekonómika

 

Nota Editorial:

Artigu ida-ne’e hanesan perspetiva polítika atu estimula diskusaun (diálogu) no sensibilizasaun kona-ba kestaun komérsiu ne’ebé afeta ba ekonomia Timor-Leste, prinsipalmente iha kontestu tensaun komérsiu internasionál

 

Hakerek husi: Hernani Agostinho Soares

Vice-Presidente CCI-TL ba Planu Estratéjiku, Dezenvolvimentu Ekonómiku, Peskiza no Inovasaun

Related Articles