Prezidente CCI-TL Aprezenta Dezempeñu no Dezafiu Sira Setór Privadu nian iha Jornada Orsamentál 2026

 

Dili 13 Juño 2025, Prezidente Câmara de Comércio e Indústria de Timor-Leste CCI-TL, Jorge Manuel de Araújo Serrano hamutuk ho Vise Prezidente Asuntu Dezenvolvimentu Ekonomiku no Planu Estratéjiku,Hernani Agostinho Soares nomos Vise Prezidente Asuntu Komérsiu no Indústria, Kathleen Gonçalves "Fo Ha Tchong", partisipa iha Jornada Orsamentál 2026 ho tema “Otimiza Rezultadu sira ho Despeza Realístiku sira” iha Salaun Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, Ministériu Finansas, Dili.

 

Jornada Orsamentál ne’e hala’o ho objetivu prinsipal Apresiasaun sobre Limite Fiskál sira iha 2026 no Define Prioridade Nasional 2026, signifika katak analiza prioridade nasionál sira ba tinan 2026, define senáriu Limite Fiskál ba ezersísiu tinan oin nian, prepara fundasaun ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2026. Aprezentasaun ba jornada orsamentaál ne’e aprezenta husi ministério finanças,BNCTL no CCI-TL.

 

Husi konvite ne’ebé fo ba CCI-TL hanesan reprezentante setor privadu hodi hato’o dezempeñu no dezafiu sira setór privadu nian iha programa Jornada orsamentál 2026. Iha biban ida nee nudar oportunidade diak ba setor privadu ne’eb’e CCI-TL hanesan mahon ba setor privadu sira liu-hosi Prezidente CCI-TL halo aprezentasaun ba asuntu importante sira mak setor privadu hasoru kona-ba dezempeñu no dezafiu sira.

 

Prezidente CCI-TL iha aprezentasaun koalia kona-ba atividade sira halo no sei hala’o iha mandatu hahu hosi tinan-2022 to iha tinan-2027 ne’ebé maka hanesan:

  • Reorganiza ona estrutura CCI-TL nian iha Munisípiu hotu-hotu no RAEOA.
  • Kompromisu atu harii edifísiu modernu ida ba sede CCI-TL nasionál.
  • Desentralizasaun atividade administrativa, ami iha hanoin atu harii reprezentasaun CCI-TL nian iha Munisípiu ida-idak, inklui RAEOA.
  • Atu kapasita setór privadu sira, hodi bele muda mentalidade (kontabilidade, marketing, finansa no área xave sira seluk ba dezenvolvimentu).
  • Ami investe ona no dezenvolve ona website modernu ida ne'ebé permite diálogu kontínua ho ami nia membru sira, hodi promove instituisaun nomós membru sira no sira nia produtu sira.
  • Estabelese ona Eskritóriu Jurídiku no Eskritóriu Kontabilidade ida.
  • Sei kria eskola formasaun negósiu no profisionál, iha parseria nasionál no internasionál.
  • Promosaun ba ekonomia verde no ekonomia azul.
  • Promove advokasia ativu, enkoraja programa responsabilidade sosiál, korporativa no komunitária, Ami lansa baze-dadus ida hodi rejista atividade komersiál sira iha rai laran, ferramenta importante no indispensavel ba prosesu transformasaun país nian.
  •   Fó apoiu ba Governu iha prosesu adezaun formál ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).
  • Ami partisipa iha diskusaun sira ba adezaun tomak ba ASEAN, ho CCI-TL sai parte ba Konsellu Konsultivu Emprezariál ASEAN (ABAC).
  • Ami sei prepara planu asaun ida atu aprezenta ba IX Governu, ho objetivu atu estabelese parseria sólida no efikaz iha setór sira ne’ebé relevante liu hodi hadi’a ambiente negósiu no hametin ekonomia lokál.
  • Ikus liu, ami hakarak destaka ami-nia programa ba produsaun no lansamentu produtu nasionál “Hare Lokál”. Ida ne’e hanesan projetu pilotu ida ne’ebé sei permite ita atu koloka foos lokál iha merkadu iha médiu prazu. Maibé, programa nia valór akresentadu boot liu maka kriasaun fundu ida ne'ebé sei permite ita atu aumenta númeru benefisiáriu sira kada tinan no konsekuentemente aumenta produsaun no hamenus dependénsia ba importasaun sira produtu ida-ne'e nian, hodi promove ekonomia verde ida.

 

 

Prezidente CCI-TL mos aprezenta asuntu importante sira seluk liu-liu kona-ba papel setór privadu, dezempeñu no papel importante sira seluk ne’ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu nasional liu-liu hodi bele hasa’e kresimentu ekonomia rai laran,

1. Setór Privadu iha Timor-Leste

Ida-ne'e inklui empreza no organizasaun hotu-hotu ne'ebé hala'o operasaun iha li'ur domíniu governu nian, inklui empreza ki'ik no médiu sira, empreza estranjeiru sira no negósiu lokál sira.

2. Importánsia Setór Privadu nian

  • Dezenvolvimentu setór privadu haree hanesan krusiál ba diversifikasaun ekonomia Timor-Leste nian, ne’ebé daudaun ne’e depende maka’as ba produsaun mina no gás.
  • Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL) hanesan entidade ne’ebé reprezenta setór privadu iha Timor-Leste no serbisu hamutuk ho governu hodi promove dezenvolvimentu emprezariál.

3. Dezempeñu Setór Privadu nian

  •   Setór privadu iha Timor-Leste iha hela faze buras, ho investimentu nasionál signifikativu iha turizmu, transporte aéreu, transporte marítimu, transporte terrestre, saúde, komérsiu, indústria bee no kafé, no mídia.
  •  Ekonomia Timor-Leste hasoru dezafiu estruturál sira, hanesan nesesidade atu diversifika no hametin setór privadu hodi dudu kreximentu no kriasaun empregu.
  •  Kresimentu, maibé ho limitasaun sira:Ekonomia Timor-Leste nian rejista kreximentu besik 4% iha 2024, kompara ho 2,4% iha tinan anteriór, hatudu tendénsia rekuperasaun no dezenvolvimentu nu’udar rezultadu hosi reforma sira ne’ebé hala’o tiha ona hosi IX Governu. Kresimentu ida ne’e prinsipalmente dudu husi investimentu públiku no espansaun setór públiku.
  • Iha mós dependénsia ba importasaun sira:Dependénsia ba importasaun sira hamenus ona impaktu ekonómiku hosi investimentu públiku no kreximentu ekonómiku, hodi reforsa nesesidade atu diversifika ekonomia.
  •  Presiza atu inverte tendénsia:
  • Kresimentu setór privadu, ne’ebé to’o oras ne’e dudu hosi aumentu gastu públiku, presiza diversifikadu no sustentável liután.
  • Kréditu ba Setór Privadu:Aumenta maka'as iha 2024, ho aumentu ida hosi dolar millaun 143,2, maski nune'e, burokrasia iha área ida-ne'e, falta sensibilidade hosi setór bankáriu kombina ho falta hosi polítika propriedade ida ne'ebé seguru no ipotekavel sai nafatin hanesan limitasaun sira.
  • Investimentu Privadu: Investimentu Privadu mós rejista aumentu ho 1% iha tinan 2024, ne'ebé indika konfiansa ida ne'ebé maka aumenta iha negósiu iha TL.
  • Ho liafuan badak, setór privadu buras daudaun no hatudu sinál sira dinamizmu nian. Maibé, burokrasia, tempu ne'ebé presiza atu harii no instala empreza ida no asesu ba kréditu maka kauza ba preokupasaun.

4. Dezafiu sira Setór Privadu nian

Setór privadu iha Timor-Leste hasoru dezafiu oioin, inklui falta investimentu, infraestrutura ne’ebé ladi’ak, falta lejizlasaun, difikuldade atu ezekuta kontratu no ambiente negósiu ne’ebé la kompetitivu. Aleinde ida-ne'e, nasaun ne'e hasoru dezafiu sira hanesan falta traballadór kualifikadu, dependénsia ba importasaun no nesesidade atu moderniza agrikultura hodi hasa'e produtividade.

5. Dezafiu sira husi Falta Investimentu iha Área Produtivu sira

Falta investimentu iha área produtivu sira impede kreximentu no kriasaun empregu. Hanesan:

  • Cultivos: Hare, batar, kafé, ai-farina, ai-fuan sira (mango, guava) no modo oioin. Parte boot hosi populasaun moris hosi agrikultura, no kafé maka produtu esportasaun naun-mina prinsipál. Setór agrikultura iha poténsia boot, maibé presiza investimentu atu bele dezenvolve liután. Nesesidade atu moderniza no profesionaliza agrikultura hodi hasa’e produtividade no diversifika ekonomia sai hanesan dezafiu boot ida.
  • Peska: Liuliu iha kosta norte.
  • Artezenatu: Soru soru, halo cesta, halo osan-mean, serámika no eskultura maka atividade artezanatu tradisionál no atividade sira ne'ebé iha importánsia boot, liuliu ba feto sira.
  • Turizmu
  • Komérsiu no Servisu sira:Atividade komérsiu no servisu sira importante, liuliu iha área urbana sira.

6. Dezafiu Estruturál sira.

Ekonomia Timor-Leste nian hasoru dezafiu estruturál sira, hanesan nesesidade atu hametin setór privadu no diversifika. Presiza promove atrasaun investimentu estranjeiru diretu no fó insentivu ba investidór nasionál sira iha área estratéjiku sira ba dezenvolvimentu no kriasaun empregu.

7. Dezafiu Infraestrutura

Presiza kontinua harii infraestrutura nasaun nian, kontinuasaun konstrusaun  estrada, portu no aeroportu modernu, komunikasaun efisiente liu no enerjia baratu liu, liuliu eletrisidade, hodi permite asesu ba merkadu no produsaun.

8. Dezafiu husi Falta Kapasidade Absorsaun

  • Kapasidade absorsaun ne’ebé limitadu hosi setór privadu hamenus ona impaktu hosi gastu públiku, ne’ebé presiza reforma estruturál.
  •   Dependénsia aas ba importasaun sira limita dezenvolvimentu setór manufatura ida no produsaun lokál.

9. Dezafiu Dependénsia ba Mina-rai no Gás

Dependénsia ba rekursu naturál sira, hanesan mina no gás, halo ekonomia sai vulnerável ba flutuasaun iha folin internasionál sira. Hanesan ezemplu, maski iha importánsia, setór mina-rai no gás fornese de'it empregu balun, enkuantu komérsiu liuhosi ida-ne'e reprezenta 31% hosi empregu ne'ebé hamosu iha Timor-Leste.

10. Dezafiu husi Inseguransa Legál

  • Falta lejislasaun klaru kona-ba rai no propriedade, insisténsia ba lei protesaun investimentu, frakeza iha sistema judisiál no difikuldade atu ezekuta kontratu sai obstákulu ba dezenvolvimentu setór privadu.
  • Mekanizmu ne’ebé fraku ba ezekusaun kontratu no sistema judisiál ne’ebé la efisiente difikulta dezenvolvimentu negósiu. Presiza implementa arbitrajen hanesan fonte ba rezolusaun disputa.
  • Regulamentu no prosedimentu balu uza nafatin lian la'ós ofisiál, ne'ebé hamosu konfuzaun iha interpretasaun.

11. Dezafiu sira iha edukasaun/forsa traballu kualifikadu

Edukasaun, formasaun profisionál no abilidade sira sai fatór krusiál ba dezenvolvimentu setór privadu no kriasaun empregu. Falta traballadór kualifikadu no nesesidade ba formasaun profisionál sai hanesan dezafiu boot ba kreximentu setór privadu nian. Iha kontestu ida-ne'e, presiza investimentu maka'as iha formasaun profisionál ho foku ba área estratéjiku sira.

12. Dezafiu sira husi Nesesidade ba Apoiu Esternu

Nesesidade ba apoiu esternu, hanesan investimentu estranjeiru, krusiál ba dezenvolvimentu setór privadu no diversifikasaun ekonomia.

13. Dezafiu Impaktu Mudansa Klimátika

Mudansa klimátika bele fó impaktu negativu ba setór privadu iha Timor-Leste, liu-liu setór agrikultura.

 

14. Dezafiu husi Diálogu

  • Hametin diálogu entre Governu no Setór Privadu hodi identifika solusaun no implementa polítika dezenvolvimentu.
  • Kona-ba ida-ne’e, ami hakarak agradese dala ida tan ba Maun Boot nia abilidade exelente hodi rona setór privadu sira. Maibé, ida-ne'e tenke sai prerogativa hosi membru governu nian hotu-hotu no funsionáriu públiku sira.

Aprezentasaun ba asuntu no topiku importante sira nee Prezidente CCI-TL hato’o iha programa jornada orsamentál 2026, no iha konkluzaun ba aprezentasaun hotu maka Prezidente CCI-TL hato’o katak, setór privadu iha papél xave atu hala’o iha Timor-Leste nia dezenvolvimentu, maibé nia hasoru dezafiu sira ne’ebé presiza atu ultrapasa hodi dudu kreximentu ekonómiku no kriasaun empregu. Governu no entidade sira seluk iha papél importante atu kria ambiente ida ne'ebé permite dezenvolvimentu setór privadu liuhosi polítika sira ne'ebé fasilita investimentu no promove edukasaun no formasaun profisionál.

 

 

 

Hafoin aprezentasaun hosi Jorge Manuel de Araújo Serrano,Prezidente CCI-TL, Primeiru Ministru IX Governu Konstitusionál Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão halo kedas intervensaun hodi hato’o ba partisipantes sira katak, inisitiva governu konvida setor privadu ne’ebé CCI-TL reprezenta tamba papel setor privadu nian importante tebtebes, tamba iha jornada orsamentál ida nee presija tebes hanoin no sujestaun sira hosi setor privadu. Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão mos koalia liu-tan katak, governu labele iha hanoin atu mesak fó empregu ba ema hotu presija dunik apoiu hosi CCI-TL ka setor privadu sira. Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão mos husu ba CCI-TL atu koordena ho Prizidente Autoridade Munisipál sira hodi hahu dadauk identifika area potensial ba setor agrikola sira iha kada Munisipíu hodi nune bele hahu dadauk implementa programa importante sira hanesan Agrikultura,peska,Turismu no programa sira seluk ne’ebé bele kontribui ba ekonomia rai laran.

Ikus liu Primeiru Ministru husu ba Prezidente CCI-TL atu aprezenta Planu Asaun ne’eb’e Prezidente CCI-TL koalia iha nia intervensaun durante halo intervensaun, no Primeiru Ministru mos husu atu ema hotu atu konsidera katak Konstrusaun Nasaun nee presija mos setor privadu nia kontribuisaun.

 

Atividade jornada orsamentál hala’o durante loron ida ne’ebé hetan partisipasaun masimu hosi Membru Governu Sira, Deputadu sira hosi Komisaun C ne’ebe trata asuntu Finansa Públika, Prezidente Autoridade Munisipál, Diretor Serbisu Munisipal nomos vokal point ba asuntu financas hosi kada instituisaun governu nian, PNTL ,BNCTL nomos Sociadade Sivil sira.

 

MediaCCI-TL

 

Related Articles