Prezidente Câmara de Comércio e Indústria de Timor-Leste Sr. Jorge Manuel de Araujo Serrano hato’o asuntu nee iha lansamentu Relatóriu Dezempeñu Ekonomiku tinan 2024 nian iha salaun Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, Ministériu Finansas, loron 21 marsu 2025.
Iha intervensaun Prezidente CCI-TL konsidera katak sente kontenti bele hola parte iha eventu importante ida nee, tuir Prezidente CCI-TL lansamentu relatóriu ida nee realistiku no sente haksolok tanba iha relatóriu refere sita mos envolvimentu setor privadu nian mesmu iha desafiu barak tanba hanesan emprezáriu rekoñese menus tebes produtividade. Bainhira ita hakarak Produtividade nee ativu no dinámiku nee laos deit setor privadu nia papel deit maibe ita hotu presija iha apoiu no fasilita husi setor públiku sira tamba iha poder barak ne’ebé maka bele apoiu asessu sira husi setor privadu rasik.
Prezidente CCI-TL mos fo ninia intervensaun relasiona produtividade husi setor privadu ne’ebé ladun boot tamba presija mos intervensaun finanseiru, husi aprezentasaun Governadór BCTL hatudu ba ita katak osan barak mak iha hela Banku maibe tambasa mak osan sira nee labele hasai, osan sira iha Banku nee Timor Oan nian no Timor Oan sira tau fiar iha Banku sira maibe Banku rasik la fiar Timor Oan sira hodi fasilita ba investimentu ruma, Liu-Liu BNCTL hanesan Banku Timor oan nian, tamba nee husu Governadór atu tau atensaun ba ida nee. Setor privadu sira iha vontade tebes atu halo investimentu hodi bele hasai kresimentu ekonomia rai laran bainhira iha oportunidade liu-liu apoiu finanseiru ba setor privadu sira.
Hatan ba intervensaun husi Prezidente CCI-TL, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão husu ba CCI-TL atu buka malun tur hamutuk hodi tau hanoin saida mak presija halo ba oin, intervensaun Prezidente CCI-TL kritiku konstrutivu no governu rekoñese papel setor privadu nian tamba nee husu atu setor privadu ne’ebé hamahon a’an iha CCI-TL atu kria mekanismu investimentu ida ne’ebé diak hodi nune bele hasa’e produtividade iha setor oioin hodi bele ajuda no hasae kresimentu ekonomia Timor-leste nian.
Iha lansamentu relatóriu husi Banku Sentrál identifika katak, problema no desafiu nafatin iha, ho nune maka presija iha finansa públika ne’ebé diak liu-tan hodi dezenvolve setor privadu atu bele produtivu liu-tan.
Lansamentu Relatóriu Dezempeñu Ekonomiku tinan 2024 husi Banku Sentral Timor-Leste(BCTL) hetan partisipasaun masimu husi Primeiru Ministru, Vise Primeiru Ministru,Membru Governu sira, akademista, sosiadade sivíl, korpu dipolomatiku no setor privadu sira.
#mediaccitl